EÜLi struktuur vol 2. volinik, asevolinik ja asendusvolinik

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (edaspidi EÜL) kõrgeim juhtorgan on volikogu, mis koosneb volinikest. Igal EÜLi liikmel on vähemalt üks hääleõiguslik volinik ning iga kahe tuhande üliõpilase kohta lisandub üks volinik. Seega on väikesel Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolil üks volinik, kuid EÜLi suurimal liikmel Tartu Ülikoolil lausa üheksa hääleõiguslikku volinikku. Asevolinikke võib olla igal liikmel vähemalt üks ja maksimaalselt 3. Asevolinik on voliniku alaline asendaja, kes täidab voliniku ülesandeid ning voliniku puudumisel omab tema õigusi ja kohustusi. Asendusvolinik on sama kõrgkooli tudeng nagu volinik ja asveolinik, kuid teda saab volitada vaid üheks volikogu istungiks korraga ning tal pole õigust hääletada isikuvalimistel.

           

EÜL volikogu istungid on enamasti korralised ning avalikud. Nendest teatatakse ette hiljemalt 14 päeva enne volikogu istungi toimumist EÜLi ametliku postiloendi kaudu. Alati on võimalik liikmetel kutsuda kokku ka EÜLi volikogu erakorraline koosolek. EÜLi volikogude toimumise ajad on kirjas ka tööplaanis, mis kinnitatakse novembrikuus. Täpsem volikogu läbiviimise ning erakorralise koosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud EÜLi töökorras.

EÜLi volikogu tähtsamad alusdokumendid on EÜLi põhikiri ja EÜLi töökord , mis annavad otseseid suuniseid nii volinikule, volikogule, EÜLi juhatusele kui ka teistele EÜLi tegemistega seotud isikutele/organisatsioonidele.

EÜLi volikogu materjalid on saadaval EÜLi liikmete avatud serveris. Parooli ja kasutajatunnuse saab volinik koos volikogu toimumisest teavitava kirjaga (vajadusel ka teistelt volinikelt, otse EÜLi juhatuselt jne). EÜLi voliniku kohus on töötada materjalid läbi õigeks ajaks ning on soovitatav osaleda ka materjalide aruteludel (et vajadusel esitada oma seisukohti juba enneaegselt või saada millegi kohta täpsemalt selgitust).

EÜLi volinik on kõrgkooli esindusmandaadiga isik, kes omab EÜLi volikogu istungil hääleõigust. Volinik(ud) valitakse igas kõrgkoolis üheks õppeaastaks. Volinikuks on võimalus oma kõrgkoolis kandideerida kõikidel esindatavasse kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastel.

Kõrgkooli volinik esindab EÜLis oma üliõpilaskonna seisukohti, väärtushinnanguid ning hääletab ja otsustab alati nii, kuidas on parim üliõpilasele, mitte nii, kuidas on parim talle või kolmandatele osapooltele. Volinik on samuti teadlik EÜLi põhiväärtustest, missioonist, visioonist, eesmärkidest, ülesehitusest ning seisukohtadest. Volinik on kohustatud osalema EÜLi volikogu töös ning mitteosalemise korral teavitama sellest EÜLi juhatust. Samuti on volinikul võimalik võtta osa töörühmadest, seminaridest, koolitustest – kõike selleks, et saada teadmisi või panustada veelgi rohkem üliõpilasmaastiku paremaks muutmisesse.

Voliniku ja asevoliniku teadmised EÜLi töökorra järgi:

Volinik teab:

1) EÜLi põhiväärtusi, visiooni, missiooni ning strateegilisi eesmärke;

2) EÜLi organisatsioonilist ülesehitust ja selle toimimise põhialuseid sh volikogu ülesandeid, voliniku õigusi, kohustusi ja vastutust;

3) riiklikke haridus- ja sotsiaalpoliitilisi seisukohti ja suundumusi;

4) EÜLi haridus-, sotsiaal- ja kultuurilispoliitilisi seisukohti.

EÜL juhatus tagab volinike korralise baaskoolituse toimumise igal aastal enne suve algust. Volinike esmase koolituse, sh volinike õiguste, kohustuste ja vastutuse tutvustuse korraldab voliniku üliõpilaskonna juhatus.

Volikogu pädevuses on:

1. põhikirja ja eesmärkide muutmine - põhikirja muutmise otsuse langetamiseks on vaja vähemalt volikogu liikmete ja üliõpilaskondade 2/3 häälteenamust, otsus põhikirjas sätestatud eesmärkide muutmiseks võetakse vastu volinike ja üliõpilaskondade 9/10 häälteenamusega.

2. (kandidaat)liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine - (kandidaat)liikmeks vastuvõtmiseks või väljaarvamiseks on vaja vähemalt volikogu liikmete ja üliõpilaskondade 2/3 häälteenamust.

3. juhatuse valimine ja tagasikutsumine - mõlema otsuse tegemiseks on vajalik volikogu liikmete koosseisu poolthäälteenamust (nt. kui volikogu liikmete arv on 20, siis on otsuseks vajalik 11 poolthäält).

4. järelvalvekomisjoni valimine ja tagasikutsumine - otsuse tegemiseks on vajalik volinike ja liikmete kohalolijate häälteenamus.

5. alaliste või erakorraliste komisjonide moodustamine- otsuse tegemiseks on vajalik volinike ja liikmete kohalolijate häälteenamus. 

6. eelarve ja majandusaasta aruande kinnitamine - otsuse tegemiseks on vajalik volinike ja liikmete kohalolijate häälteenamus.

7. tegevuskava kinnitamine - otsuse tegemiseks on vajalik volinike ja liikmete kohalolijate häälteenamus.

8. sisseastumis- ja liikmemaksu ning muude maksete suuruse, tasumise korra ja tingimuste otsustamine - otsuse tegemiseks on vajalik volinike ja liikmete kohalolijate häälteenamus.

9. astumise teiste ühenduste liikmeks ja nendest väljaastumise otsustamine - otsuse tegemiseks on vajalik volinike ja liikmete kohalolijate häälteenamus.

10. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud kellegi teise pädevusse - otsuse tegemiseks on vajalik volinike ja liikmete kohalolijate häälteenamus.